Töötuskindlustus

Uue töölepingu seaduse jõustumisega pidi kaasnema terve rida olulisi muudatusi töötute sotsiaalse kaitse korralduses. Ent EAKLi teravat protesti eirates rikkus valitsus kolmepoolset kokkulepet ja tegi seaduses ühepoolselt muudatusi, mistõttu töötute olukord paraneb algselt kokkulepitust oluliselt vähem. Pealegi jõustuvad mitmed töötajatele kasulikud sätted alles 2013. a.

 

Töötajate seisukohast on tähtsaimad järgmised uuendused:

 

Suurenes minimaalne töötuskindlustushüvitis – töötuskindlustushüvitise miinimummäär suurenes, moodustades 50% eelmise kalendriaasta üleriigilisest alampalgast (nii saab töötu alates 1. juulist 2009. a. töötuskindlustushüvitist vähemalt 2175 krooni kuus).

 

Laieneb isikute ring, kellel on õigus töötuskindlustushüvitisele – aastal 2013 tekib õigus saada töötuskindlustushüvitist lisaks koondatutele ka töötutel, kes lahkusid viimasest töö- kohast omal soovil. Tõsi, nende kindlustushüvitis on väiksem – 40% kindlustatu palgast kogu aja jooksul, mil neile hüvitist makstakse. Samuti nõuab seadus neilt pikemat töötuskindlus- tusstaaži – vähemalt 48 kuud.

 

Suureneb riigi töötutoetus, mida saavad töötud, kellel puudub õigus töötuskindlustushüvitise- le. Praegu on töötutoetus 1000 krooni kuus, aga 2013. a. kasvab see 50 protsendini eelmise kalendriaasta üleriigilisest alampalgast.

 

Muutus koondamishüvitiste maksmise kord – kohustus maksta koondatud töötajale seadusest tulenev töölepingu lõpetamise hüvitis jaguneb tööandja ja Eesti Töötukassa vahel (vt allpool). Sellega seoses kadus töötuskindlustuse seadusest kollektiivse koondamise hüvitise mõiste.

Küll aga säilis nõue, et töölepingute massilisel ülesütlemisel on tööandja kohustatud informeerima ametiühingut ja temaga konsulteerima (ametiühingute seaduse § 22)

 

Muutus Eesti Töötukassa roll, kes hakkab osaliselt maksma koondamishüvitisi (mõistagi tööandjate kindlustusmaksete arvelt) ning täitma likvideeritud tööturuameti ülesandeid töötute koolitamisel ja muude tööturuteenuste osutamisel.

 

Töötuskindlustushüvitise maksmisel kohaldatakse ooteaega. Kui koondatud inimene jääb töötuks ja tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist, hakatakse hüvitist maksma pärast oote- aega, mis on sama pikk (nii mitu kuud) kui periood, mille eest töötukassa maksis sellele töö- tule välja koondamishüvitise. Ooteaeg ei lühenda hüvitise maksmise aega (vt näidet allpool) ning seda ei kohaldata, kui töötaja sai koondamishüvitist ainult tööandjalt.

 

Uus koondamishüvitiste maksmise kord

Seadus näeb töötajale koondamise korral ette hüvitise, mille suurus on töötaja 1- 4 kuu keskmine töötasu. Igale koondatule maksab ühe kuu töötasu välja tööandja. Kui töötaja on tööandja juures töötanud kauem kui 5 aastat, maksab ülejäänud osa koondamishüvitisest välja Töötukassa. Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub tööandja juures töötatud ajast järgmiselt:

•    1 kuu keskmine töötasu – staaž 5-10 aastat;

•    2 kuu keskmine töötasu – staaž 10-20 aastat;

•    3 kuu keskmine töötasu – staaž 20 või rohkem aastat (erisus, mis kehtib kuni

31. detsembrini 2014).

 

Koondamishüvitise maksab Töötukassa välja korraga, kandes raha töötaja pangakontole. Kui ülekanne tehakse Eestis asuvale pangakontole, tasub pangateenuse eest Töötukassa. Ülekanne välisriigis asuvale pangakontole toimub üldjuhul hüvitise saaja kulul.


Tööandja peab esitama Eesti Töötukassale taotluse koondamishüvitise maksmiseks. Töötu- kassa vaatab taotluse läbi ja otsustab koondamishüvitise maksmise 14 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Töötukassa maksab koondamishüvitise töötajale hiljemalt 5 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

 

Koondamishüvitiste uusi määrasid ja nende maksmise uut korda kohaldatakse alates 1. juulist 2009. a.

 

Näide:

2009. a. septembris koondatakse töötaja, kes on ettevõttes pidevalt töötanud 12 aastat. Tööandja maksab talle koondamishüvitisena 1 kuu töötasu ning töötukassa 2 kuu töötasu. Kui see inimene uut tööd ei leia ja võtab end kohe töötuna arvele, hakkab töötukassa talle hüvitist maksma novembris, pärast kahekuulise ooteaja täitumist. Töötuskindlustushüvitis määratakse talle kuni 270 päevaks, kuna töötul on rohkem kui 5 aastat töötuskindlustusstaaži.

 

September 2009